Nagu nimigi ütleb, töötavad märgistustehnoloogiad, märgistades tooted unikaalsete turvaelementidega, enamasti graafiliste mustrite või koodidega.

Peamine eesmärk on üksikuid tooteid pigem autentida kui identifitseerida. Turvalisus reprodutseerimise ja võltsimise vastu tuleneb kas tehnoloogia enda olemusest (nt tindi keemilised ja füüsikalised omadused) või selles sisalduvast teabest (nt graafilises mustris). Esimesel juhul tagab turvalisuse visuaalne märk muutmiskatsest, teisel juhul aga teabe kloonimise või reprodutseerimise keerukus.

Mõnel juhul, kui unikaalne kood (nt vöötkood) moodustab osa või kogu märgistustehnoloogiast (või on sellesse integreeritud), võivad need toetada ka toodete jälgitavust, võimaldades toodete registreerimist nende liikumisel tarneahelas.

Märgistustehnoloogiaid on mitut liiki. Kõige laialdasemalt kasutatakse neid, mida saab visuaalselt kontrollida nende mitmekesisuse, madala hinna ja lihtsate kontrollimenetluste tõttu. Paljudel juhtudel saab kontrolli teha visuaalse kontrolli või nutitelefoni abil.