Selleks, et võltsimisvastased lahendused oleksid tarneahelate kindlustamisel, ametiasutuste abistamisel seadusliku kaubanduse tagamisel ja tarbijate usalduse suurendamisel tõeliselt tõhusad, siis peavad need vastama asjakohastele rahvusvaheliselt kehtestatud toimivusnõuetele, mida tuntakse ka ISO standardite nime all.
ISO on Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon. See asub Genfis ning on maailma suurim ja rahvusvahelisem standardeid kehtestav organisatsioon, mis annab välja peaaegu kõiki tööstusharusid hõlmavaid tehnilisi standardeid (1). Selle liikmeteks on enamiku maailma riikide riiklikud standardiorganisatsioonid.
ISO standardid on ekspertide poolt rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjade ja kriteeriumide kogumid. Neid esineb mitmel kujul (nt tootestandardid, suunised, tegevusjuhendid ja katsemeetodid), kuid oma põhiolemuselt on ISO standardid valemid, mis kirjeldavad "parimat viisi, kuidas midagi teha". Need on nummerdatud vastavalt formaadile "ISO nnnn:aaaa - pealkiri", kus nnnn on standardi number, aaaa on standardi avaldamise aasta ja pealkiri on standardi pealkiri.
On olemas mitu ISO standardit, mille eesmärk on tagada võltsimisvastaste tehnoloogiate sobivus. Enamik neist on suunatud tehnoloogia pakkujatele ja sisaldavad kriteeriume lahenduste kavandamise ja rakendamise kohta. Siiski on kaks ISO standardit, mis on mõeldud kasutajatele. Need on järgmised:
ISO 22383:2020 – suunised , mis aitavad ettevõtetel otsustada, milline autentimislahendus on nende jaoks õige, määratledes toimivuskriteeriumid ja pakkudes meetodeid tõhususe hindamiseks;
ISO 22384:2020 – suuniste kogum, mis aitab kaubamärkidel koostada ja jälgida kava oma toodete kaitsmiseks erinevate pettuseliikide, nagu võltsimine, kopeerimine, korduvtäitmine, hall turg jne, eest.
Lühidalt tuleks mainida ka kahte tehnoloogiateenuste pakkujatele suunatud standardit. Need on järgmised: ISO 22378:2022 (juhised objektide identifitseerimissüsteemide ja autentimissüsteemide koostalitlusvõimelisemaks muutmise kohta) ja ISO 22381:2018 (juhised sõltumatult toimivate identifitseerimis- ja autentimissüsteemide koostalitlusvõimelisemaks muutmise kohta).
ISO standarditele kehtivad ranged autoriõiguse piirangud; avalikult kättesaadavad on ainult dokumentide kokkuvõtted ja informatiivsed osad. ISO standardi kogu sisuga tutvumiseks tuleb standard osta ISOlt või sellega seotud riiklikust standardiorganisatsioonist.
Seda silmas pidades antakse käesolevas peatükis ülevaade eelkõige ISO 22383:2020 standardis (mis on käesoleva juhendi kontekstis kõige asjakohasem) käsitletud valdkondadest ja põhimõtetest ning tutvustatakse lühidalt teisi nimetatud standardeid, eesmärgiga anda lähtepunkt aruteludeks, otsuste tegemiseks ja võimalikuks rakendamiseks.
(1) Telekommunikatsiooni katab Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit.