Iga toote pind võib olla füüsikalistest protsessidest või keemiliste ainete kasutamisest tingitud mikroskoopiliste struktuurierinevuste tõttu ainulaadne. Kõnealune tehnoloogia kasutab neid erinevusi ära, omistades igale erinevusele juhusliku ja stabiilse mustri kujul koodi, mis identifitseerib toote. Koodid salvestatakse andmebaasidesse, mida saab võrrelda, et kontrollida toote ehtsust.
Pinna sõrmejälgede tehnoloogiaid ja laserpinna analüüsi kasutatakse unikaalse tunnuse loomiseks, mis põhineb füüsilise juhusliku protsessi mõjul, mida selle olemuse tõttu ei saa reprodutseerida ega kopeerida.
Materjalide pindade koostist analüüsitakse meetoditega, mis tuvastavad igale pinnale iseloomulikud struktuurierinevused. Nende erinevuste põhjal genereeritakse tunnused, mis võimaldavad toote üheselt identifitseerida.
Näiteks analüüsides ränikilede struktuurierinevusi (nn "kortsud"), saab juhuslikult luua unikaalseid tunnuskoode. Need koodid on üheselt mõistetavad, nagu inimese sõrmejäljed, ja nende reprodutseerimine on tehniliselt võimatu.
Sellel põhimõttel põhinevat meetodit kasutatakse optilise lugejaga hõlpsasti loetavate etikettide valmistamiseks. See seisneb nanoosakeste substraadi katmises ränipolümeeridega. Substraadi kuivamine põhjustab selle kokkutõmbumise ja tekitab polümeerikattele struktuurierinevusi või "kortsukesi". Neid "kortsukesi" analüüsides on võimalik luua juhuslikult unikaalseid identifitseerimiskoode. Koodide lugemiseks ja nende võrdlemiseks eelnevalt võrdlusandmebaasi salvestatud koodidega on vaja spetsiaalset seadet.
Pinna sõrmejälje tehnoloogia ja laserpinna analüüs on rakendatav paljude erinevate toodete puhul, kuna struktuuriliste tunnuste analüüsi saab rakendada erinevat tüüpi materjalide puhul.
Tootmisprotsessi muudatused sõltuvad tihedalt teie tootetüübist, mis määrab kindlaks märgistuste kinnitamise tehnikaid toodetele.
Nende võltsimisvastaste lahenduste kulud sõltuvad kasutatavast meetodist ja neid ei saa täpselt ette arvutada.