Ühemõõtmelised vöötkoodid koosnevad ühest vöödireast, kus andmed on kodeeritud horisontaalselt. Nii vöötkoodi üldmõõt kui ka selle kuju on peamised omadused, mis tagavad andmete loetavuse, sealhulgas ebasoodsates füüsilistes tingimustes või juhul, kui etikett on kahjustatud. Mõnel juhul on võimalik suurendada ühemõõtmelises vöötkoodis sisalduvate andmete hulka, muutes selle laiemaks. Kuid laius jõuab kiiresti piirini, mille ületamisel muutub koodi lugemine raskeks.
On olemas mitu standardset ühemõõtmelise vöötkoodi tüüpi. Neile on peaaegu alati lisatud koodi lihtkirjalik versioon, et anda ka inimesele loetav etikett. Igal vöötkooditüübil on teatav hulk lubatud sümboleid (nt numbrilised, tähtnumbrilised, erimärgid) ja mõnel juhul ka maksimaalne tähemärkide või numbrite arv (nt kood 128 võib kodeerida kuni 128 erinevat sümbolit, kood 39 kuni 39 jne). Teistel vöötkooditüüpidel on fikseeritud koodide pikkused, nt EAN 13 on fikseeritud pikkusega 13 numbrit, UPC A on fikseeritud pikkusega 12 numbrit.
Kui ühemõõtmelisi vöötkoode skaneeritakse, võtab lugeja teabe saamiseks ühendust asjaomase andmebaasiga.
Ühemõõtmelised vöötkoodid on laialt levinud kogu maailmas ja neid saab kasutada peaaegu kõikidel kaupadel.
Ühemõõtmelisi vöötkoode saab hõlpsasti kinnitada toodetele kas kleepuvate etikettide abil või trükkimisega otse toodetele või pakendile. Kui soovite trükkida vöötkoode otse oma tootele (toodetele), peate tagama, et teil on olemas asjakohased protsessid, mis võimaldavad seda teha pakendamise/trükkimise ajal või tootmisahela mis tahes muus asjakohases etapis.
Kulud piirduvad vöötkoodide ja vajaduse korral kleepuvate etikettide trükkimise hinnaga. Vöötkoodide genereerimine on kiire ja lihtne, nagu ka vöötkoodisüsteemi paigaldamine.