Avalehele
EUIPO
Kaitske oma kaubamärke ja disainilahendusi Euroopa Liidus

Kaitske oma intellektuaalomandit Euroopa Liidus

Menu

Vaidlused

Ühenduse registreeritud disainilahenduse omanikuna saate vaidlustada õigusi, mis võivad olla teie omadega vastuolus, kuid ka teie õigusi saab vaidlustada.

Vaidlustamine võib toimuda eri tasanditel – kas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) või riiklike kohtute kaudu. Järgmiseks kirjeldame, kuidas toimub vaidlustamine ameti kaudu. Kohtumeetmete lisateave on jaotises „Oma õiguste kaitsmine".

Erinevalt kaubamärkidest, mida saab vaidlustada ka enne kaubamärgi registreerimist, saab disainilahendusi vaidlustada üksnes pärast registreerimist. Vaidlustamise täpne juriidiline nimetus on kehtetuks tunnistamise taotlemine. Järgmiseks selgitame kehtetuks tunnistamise menetlust nii kehtetuks tunnistamise taotleja kui ka disainilahenduse omaniku seisukohast.


Kehtetuks tunnistamise menetluse alustamine

Kehtetuks tunnistamise taotlemine

Kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisel ei ole ametliku vormi kasutamine kohustuslik, kuid see on väga soovitatav, sest see lihtsustab taotluse menetlemist ja väldib vigu. Taotlus koos toetavate dokumentidega tuleb esitada kahes eksemplaris: üks jääb ameti arhiivi ja teine saadetakse disainilahenduse omanikule, ilma et kopeerimise tõttu kannataks kvaliteet.

Kehtetuks tunnistamise taotluse võib ametile esitada kas posti või faksiga. Faksiga saatmist siiski ei soovitata, sest varasemate disainilahenduste kujutised on faksil tõenäoliselt halva kvaliteediga ja mustvalged.

Kui te ei ole kindel, kuidas täita ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotlust, tutvuge palun märkustega. Enne kehtetuks tunnistamise taotlemist soovitame ka küsida õigusnõu.

Kehtetuks tunnistamise taotluse lõiv on 350 eurot. Taotlust ei loeta esitatuks, enne kui kogu lõiv on makstud.

Kehtetuks tunnistamise menetlus

Amet saadab kehtetuks tunnistamise taotluse disainilahenduse omanikule, kellel on vastamiseks aega kaks kuud. Kui disainilahenduse omanik ei vasta, teeb amet otsuse kehtetuks tunnistamise taotleja esitatud taotluse alusel. Kui omanik vastab, edastatakse tema märkused kohe kehtetuks tunnistamise taotlejale.

Kui amet leiab, et otsuse tegemiseks on piisavalt teavet, teeb ta otsuse. Kui teavet ei ole piisavalt, võidakse kirjavahetust jätkata.

Kui kahest kuust vastamiseks ei piisa, võib kumbki pool paluda ajapikendust. Üldiselt antakse esmakordne ajapikendus automaatselt. Täiendavaid pikendusi antakse üksnes siis, kui need on piisavalt ja nõuetekohaselt põhjendatud.

Skeemil on esitatud kehtetuks tunnistamise menetlus alates kehtetuks tunnistamise teatest, millele disainilahenduse omanikul on vastamiseks aega kaks kuud. Järgmine etapp on disainilahenduse omaniku märkuste edastamine kehtetuks tunnistamise taotlejale; sellest edasi on taotlejal vastuse esitamiseks aega kaks kuud.

  • 2 kuud
  • 2 kuud
  • Kehtetuks tunnistamise teade
  • Disainilahenduse omaniku vastamistähtaeg
  • Disainilahenduse omaniku märkuste edastamine kehtetuks tunnistamise taotlejale
  • Kehtetuks tunnistamise taotleja viimane vastamiskuupäev

Kehtetuks tunnistamise põhjused

Kehtetuse alused on sätestatud disainilahenduse määruse artikli 25 lõike 1 punktis b. Kõige tavalisem on põhjus, et disainilahendus ei ole uudne või eristatav. Muud põhjused on esitatud juhendis.

Kehtetuks tunnistamist võib taotleda igaüks. Sellise taotluse esitamiseks ei pea OMAMA varasemat õigust. Peate üksnes tõestama, et disainilahendus ei ole uudne ega eristatav. Selleks peate esitama sama või sarnase disainilahenduse, mis võib (aga ei pruugi) olla teie oma ning mis oli olemas enne disainilahendust, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse.


Tõendid

Uudsuse või eristatavuse puudumisel põhinev kehtetuks tunnistamine eeldab kaht asjaolu:

  • Varasem disainilahendus on avaldatud.
  • Mõlemad disainilahendused jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje.

Amet hindab üldmuljet üksnes juhul, kui varasem disainilahendus on avaldatud.

Varasema disainilahenduse avaldamine

Esitada tuleb varasema disainilahenduse (või varasemate disainilahenduste) kujutis koos selle avaldamist tõendavate dokumentidega.

Selleks sobivad näiteks järgmised dokumendid. Kuidas amet neid hindab ja kui suurt tähtsust millelegi omistab, on selgitatud juhendis.

  • Ametlikud väljaanded: varasema disainilahenduse avaldamist mis tahes intellektuaalomandiameti bülletäänis mis tahes riigis peetakse tavaliselt piisavaks; see kehtib ka kaubamärgi- ja patendibülletäänides avaldamise korral.

  • Näitused ja kasutamine kaubanduses: disainilahenduse tegemist avalikkusele kättesaadavaks rahvusvahelisel näitusel mis tahes riigis ning selle kasutamist kaubanduses peetakse tavaliselt avaldamiseks.

  • Internetis avaldamine: põhimõtteliselt on internetis avaldamine osa sellest, mida intellektuaalomandiõiguses nimetatakse tehnika tasemeks. Internetis või veebiandmebaasides avaldatud teavet peetakse avalikult kättesaadavaks alates teabe ülespaneku kuupäevast. Interneti olemuse tõttu võib aga olla raske leida tegelikku avaldamiskuupäeva: kõik veebilehed seda ei märgi.

  • Notariaalselt kinnitatud kirjalikud avaldused ja vandetunnistused: põhimõtteliselt ei ole vandetunnistus iseenesest piisav varasema disainilahenduse avaldamise tõestamiseks, kuid need võivad toetada ja/või täpsustada teiste dokumentide õigsust.

Asjatundjale jääv üldmulje

Kahe disainilahenduse võrdlemisel lähtub amet samadest kriteeriumidest kui varasemate õiguste otsimisel ja potentsiaalselt sarnaste õiguste leidmisel. Üldmulje hindamise lisateave on juhendis.

Kehtetuks tunnistamise menetluse tulemus

Kehtetuks tunnistamise menetlus lõpetatakse

  • kas põhjusel, et üks pooltest otsustab (või mõlemad otsustavad) menetluse lõpetada (sest pooled on jõudnud kokkuleppele või võttis kehtetuks tunnistamise taotleja taotluse tagasi või ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik loobub oma ühenduse disainilahendusest)
  • või põhjusel, et amet väljastab menetlust lõpetava otsuse. Kehtetuks tunnistamise igal menetluspoolel on õigus esitada tema kahjuks tehtud otsuse kohta kaebus.

Ühenduse disainilahendus, mis on tunnistatud kehtetuks, loetakse mitte kunagi eksisteerinuks.

Kes tasub kulud?

See, kumb pool tasub kulud, sõltub otsusest või sellest, kes menetluse lõpetab.

Ameti otsuse korral võib tavaliselt olla kaks tulemust:

Disainilahendust ei tunnistata kehtetuks

Disainilahenduse omaniku esinduskulud tasub taotleja – tavaliselt 400 eurot.

Disainilahendus tunnistatakse kehtetuks

Disainilahenduse omanik tasub taotleja kulud – tavaliselt 750 eurot, sh kehtetuks tunnistamise taotluse eest 350 eurot ja esinduskulud 400 eurot.


Uuendamiskuupäev 22-02-2016
Kasutame veebilehel küpsiseid, et toetada tehnilisi omadusi, mis tõhustavad teie kasutajakogemust. Kasutame ka analüüsimeetodeid. Lisateave
x